Lapsest lähtumine igapäeva tegevustes
Varem lasksime oma lasteaias lastel ise tegutseda peamiselt koolieelikute rühmades – lapsed tõstsid ise endale toitu, koristasid enda järelt ning sättisid oma voodid. Töövarjupäeval Kohila lasteaias Sipsik nägime aga, et iseseisvate tegevustega saavad suurepäraselt hakkama ka 3–4-aastased lapsed – vastavate toidunõude valimine, toidu tõstmine, või määrimine leivale, pärast söömist laua koristamine jne. See kogemus innustas meid samu põhimõtteid rakendama ka meie majade nooremate laste igapäevases elus.
Soetame juurde vajalikku inventari (nt sobivas suuruses lauanõud) ja kujundame ümber rühmaruume nii, et need toetaksid laste iseseisvust. Kõigis aiarühmades pöörame nüüd teadlikult tähelepanu sellele, et laps suudab sageli palju rohkem, kui esmapilgul eeldame – tuleb vaid anda võimalus ja usaldada last.
Iseseisvad ülesanded
Iseseisvuse kasvatamiseks pakume lastele õppetegevusega seotud ülesandeid, mida lapsed saavad nädala jooksul lahendada. Nad ei pea tegutsema rühmas ühel ja samal ajal, vaid saavad valida, millal nad ülesandeid teevad ja milliseid vahendeid selleks kasutavad. Selle tulemusena on lapsed õppinud paremini oma aega planeerima. Neil on kujunenud suurem sisemine motivatsioon tegutseda ning nad on muutunud vastutustundlikumaks, sest vastutavad ise oma õppetegevuse ja tegutsemise eest.
Enda teenindamine söögilauas
Lapsed teenindavad iseennast, tõstes endale putru, suppi jne, määrides leivale määrdeid ja võideid. Seda tehes on nad muutunud märksa julgemaks. Protsessi alguses olid lapsed pigem arglikud ja ebakindlad oma portsjoni valimisel, kuid harjutamise käigus on nad muutunud enesekindlamaks ja iseseisvamaks. See tegevus toetab laste vastutustunnet, sest nad ise otsustavad, kui palju nad söövad, ning vastutavad selle eest, et kõik tõstetud toit oleks ka söödud. See on aidanud vähendada ka toidu raiskamist.
Mida laps suudab ise teha, teeb ta ise
Rühmas tegutseme põhimõttel, et kõik, mida laps suudab ise teha, teeb ta ise. Selline lähenemine arendab lapse iseseisvust ja omaalgatust ning aitab tal õppida toime tulema igapäevaste tegevustega. Lastele antakse piisavalt aega ja võimalusi ise riietumiseks, jalanõude jalga panemiseks ning õuest tulles riiete kuivama panemiseks.
Tulemused
Igapäevaste tegevuste kaudu õpivad lapsed vastutust võtma ja oma tegevusi planeerima ning kogevad eduelamust iseseisvalt hakkamasaamisest. Lapsed õpivad ka abi küsima ja abi vastu võtma, kui see on vajalik, mis toetab nende sotsiaalsete oskuste arengut. Selline tegutsemisviis on muutnud lapsed julgemaks ja iseseisvamaks. Nad algatavad ise rohkem tegevusi, proovivad uusi tegevusi, kartmata eksida, ning usaldavad üha enam oma oskusi. Lapsed tulevad paremini toime igapäevaste olukordadega, tunnevad rõõmu iseseisvast tegutsemisest ning on muutunud enesekindlamaks ja vastutustundlikumaks. See toetab lapse terviklikku arengut ja loob tugeva aluse edasiseks õppimiseks.
Üks olulisi muutusi meie lasteaias on lapsest lähtumise teadlik ja järjepidev rakendamine igapäevategevustes. Lasteaiaõpetaja roll on märgata, mida laps juba suudab, ja luua keskkond, mis toetab tema arengut. Meie eesmärk on, et õpetajate roll muutuks rohkem suunavaks ja toetavaks, mitte pidevalt abistavaks.
Loomulik õppimine
Näiteid Kohila Lasteaiast Sipsik:
hääliku analüüsi kohta loomuliku õppimise käigus (vabalt valitud kohas ja ajal).
Õpetaja küsib:
- „Kas sinu nimes on A-häälik? Kas A-häälik on sõna alguses, keskel, lõpus?“
- „Ütle oma õe või venna nimi ja millise häälikuga algab, mitu häälikut on nimes?“
matemaatiliste jutukeste kohta loomuliku õppimise käigus
Õpetaja küsib:
- „Kui sul on 3 viinamarja ja sa sööd ühe ära, mitu jääb alles?
- „Matil on kaks venda, Maril on kolm venda, kumma lapse on peres rohkem lapsi? “
eneseväljendusoskused
- Õpetaja vestleb lastega ja laseb lastel rääkida erinevatest sündmustest, mis toimusid lapse peres puhkepäevadel.
Meie lasteaias kogetu rakendamine
Oma majas tegime PowerPointi esitluse Töövarjutamisest Kohila Lasteaias ja rääkisime ning tõime näiteid loomulikkust õppimisest. Pärast seda oleme tähele pannud, et kasutatakse rühmades rohkem õppimist “siin ja praegu”.
Näiteid:
- Lapsed ehitavad magnetklotsidest. Õpetaja laseb loendada auto rattaid, küsib milliseid geomeetrilisi kujundeid sa kasutasid torni ehitamiseks, mitme korruseline on torn.
- Bussireisil olles mängitakse mängu: Mis häälikuga sõna algab?
- Hommikuti tuleb laps lasteaeda, kirjutab tahvlile enda nime.
- Trepist üles minnes loendavad lapsed trepiastmeid.
- Mööda koridori minnes ja tulles-parem– ja vasak pool.
Osa õpetajatest teadlikult kasutavad loomulikku õppimisi kõikvõimalikes olukordades.