Meie roheline lugu: väärtustest võrsunud edu
Iga suur muutus algab väikestest sammudest. Meie lasteaia teekond Rohelise Lipuni sai alguse soovist mõtestada lahti, mis on meie tõelised väärtused ja kuidas need meie igapäevast elu suunavad.
2024.–2025. õppeaasta jooksul, osaledes eetikakeskuse programmis ja samal ajal Rohelise Kooli programmis, vaatasime kriitilise ja hooliva pilguga üle oma senised põhimõtted. Meie lasteaia suurim väärtus on tervis – nii füüsiline kui ka vaimne heaolu.
Viimaste aastate jooksul märkasime, et lapsed vajasid üha enam tuge nii liikumisharjumuste kujundamisel kui ka oma tunnete mõistmisel ja väljendamisel. Panime tähele, et lapsed väsisid kiiresti, olid mõnikord ärevad või ei osanud oma emotsioone sõnadesse panna. See pani meid ümber hindama seni tehtut ning planeerima tegevusi, mis toetaksid last terviklikult – nii keha kui ka meelt.
Seetõttu muutus meie fookus teadlikumaks: hakkasime rohkem väärtustama tervisliku eluviisi kujundamist praktiliste tegevustega ja emotsionaalse enesemääratluse toetamisega.
Vaimse tervise toetamine sai samuti loomulikuks osaks igast päevast – emotsioonide tundmaõppimine, märkamine ja jagamine muutus teadlikult juhitud rutiiniks. Oleme mõistnud, et lapse heaolu algab kuulamisest, mõistmisest ja turvalisest ruumist, kus ta saab end väljendada.
Lasteaia kollektiiviga arutasime, mis on igaühe jaoks oluline laste arengus ja kuidas seda sõnastada. See oli suur töö ja toimus mitmes etapis. Pärast arvukaid koolitusi ja arutelusid jõudsime lõpuks ühisele arusaamale ja kujundasime oma lasteaia väärtused. Sõnastasime meie lasteaia väärtused, mis said meie igapäevase töö ja kasvatusfilosoofia südameks:
tervis, innovatiivsus, lapsesõbralikkus ja koostöö.
Need neli sammast said meie teekonna vundamendiks, suunates iga tegevust ja otsust. Rohelise Kooli fookuses olid samad põhimõtted ja keskendusime järgmistele teemadele:
Tervis – eluviisi keskmes
Meie lasteaia suurim väärtus on tervis – nii füüsiline kui ka vaimne heaolu. Aasta jooksul korraldasime mitmeid rõõmsaid ja harivaid ettevõtmisi ja planeeritud tegevusi, mis aitasid lastel mõista, kui tähtis on hoolitseda enda ja üksteise eest: matkapäevad, hüppajapäev, südamepäev ning tee valmistamine oma kätega korjatud taimedest. Tervist ja heaolu toetavate tegevuste eesmärk oli kujundada lastes teadlikke liikumis- ja toitumisharjumusi ning arendada emotsionaalset eneseteadlikkust. Matkapäevadel õppisid lapsed loodust märkama ja erinevatel maastikel liikuma, hüppajapäeval harjutasid nad kehalist osavust ja enesekindlust, südamepäeval mõistsid liikumise ja tervislike valikute mõju oma heaolule. Erilise kogemusena valmistasid lapsed teed oma kätega korjatud taimedest, õppides loodust väärtustama ja kasutama. Võrreldes varasemate aastatega lisasime tegevustesse rohkem praktilisust, kogemusõpet ja teadlikke õppepunkte, mis muutsid terviseteemad lapsele arusaadavamaks ja tähenduslikumaks.
Emotsioonide tundmaõppimine ja jagamine muutus loomulikuks osaks igast päevast – sest vaimne tervis algab kuulamisest ja mõistmisest. Näiteks alustame hommikuid „tujuringiga“, kus iga laps saab valida emotsioonikaardilt oma tunde ja seda rühmale selgitada, õpetaja kuulab, küsib toetavaid küsimusi ning jagab ka ise oma emotsiooni, näidates eeskujuga, et tundeid on turvaline väljendada.
Õuesõpe ja looduslähedus
Lapsed õppisid looduse rütme tundma õuesõppepäevadel ja loodusvaatlustel. Meie õueala muutus elavaks õpikeskkonnaks, kus iga kivi ja puuleht oli õpetaja.
Tõukerattasõidud ja jalutuskäigud linnas õpetasid liiklusohutust ja keskkonnasõbralikku liikumist, ning loodussõbralike sõidukite näitus tõi esile laste loovuse ja taaskasutuse võimalused.
Vesi kui elu allikas
Veepäev ja kampaania „Säästame vett“ tõid lastele teadlikkuse, et iga tilk loeb.
Vee uurimine eri aastaaegadel muutus põnevaks teaduseks – lapsed avastasid õpetaja juhendamisel, kuidas loodus ise õpetab kannatlikkust ja vastutust. Lapsed õppisid vett säästma praktilise tegevuse kaudu, kus igas rühmas mõõdeti, kui palju vett kulub kätepesul siis, kui kraani lastakse vabalt joosta, ja kui palju kulub siis, kui kraani avatakse ainult seebitamise ja loputamise ajal. Katse tulemused visualiseerisime läbipaistvates anumates, mis mõjus lastele väga õpetlikult – nad nägid oma silmaga, kui suur vahe tekkis.
Pärast seda tegevust hakkasid lapsed teadlikumalt kraani sulgema, meenutasid üksteisele „väikese vee reeglit“ ja jälgisid, et vett ei lastaks asjatult joosta. Mõju oli hästi nähtav: õpetajad täheldasid, et lapsed pesid käsi rahulikult ja süsteemselt ning tuletasid vee säästmise tähtsust meelde ka kodudes, jagades õpitut vanematega.
Koostöö avab uksi
Koostöö ei jäänud vaid sõnaks – sellest sai meie kasvamise viis. Koos Narva Muuseumi, Päite Loomapargi, Narva Raamatukogu, Narva Paemurru Spordikooli ja Narva Laste Loomemajaga ellu viidud projektid avardasid laste maailmapilti ning ühendasid kogukonda. Nägime seda mitmel moel: lapsed küsisid rohkem küsimusi, seostasid õpitut oma igapäevaeluga ning väljendasid uusi teadmisi loovalt joonistuste, vestluste ja väikeste teaduskatsetega. Loomapargi külastused ja muuseumiprojektid võimaldasid neil tutvuda looduse, ajaloo ja kunsti mitmekesisusega, raamatukogu- ja lugemisprojektid avasid teisi kultuure ja lugusid. Muutused laste maailmapildis olid nähtavad ka nende käitumises: nad hakkasid rohkem märkama ümbritsevat, arutlema looduse ja ühiskonna teemadel ning näitasid suuremat uudishimu ja empaatiat nii loomade, looduse kui ka inimeste vastu.
Lapsed, vanemad ja õpetajad korraldasid heategevuslikke aktsioone, loovnäitusi, lugemisprojekte ja isegi puhta õhu päeva ning maailmakoristuspäeva ettevõtmisi. Lapsed panustasid aktiivselt – nad lõid taaskasutusmaterjalidest kunstiteoseid, kuulasid ja jutustasid lugusid ning koristasid lasteaia ümbrust. Vanemad toetasid ettevõtmisi materjalide kogumise, ettelugemise ja ühisüritustel osalemisega. Õpetajate roll oli tegevusi kavandada, eesmärki selgitada ja lapsi suunata. Koostöös kujunesid hoolivus, kogukonnatunnetus ja vastutustundlik suhtumine keskkonda.
Roheline Lipp – tunnustus sihikindlale tööle
Kõik need sammud – iga väike tegu, iga ühine idee ja iga lapse naeratus – viisid meid sihile. Meie selgelt sõnastatud väärtused ja nende järgi elamine ei jäänud märkamatuks. Tänu järjekindlale ja sihipärasele tööle pälvis meie lasteaed Rohelise Lipu – rahvusvahelise tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi ja kestliku arengu edendamise eest.
Meie teekond jätkub
Roheline Lipp ei ole meie loo lõpp, vaid uus algus. See on sümbol, mis meenutab, et iga päev on võimalus õppida, hoolida ja luua parem maailm, alustades kõige väiksematest sammudest – laste südamest ja meie ühise lasteaia koduaiast.
Roheline Lipp on loomulik tulemus teekonnast, kus kõige olulisem ei olnud mitte sertifikaat ise, vaid väärtused, mille järgi me igapäevaselt toimime. Meie lasteaiale tõid edu kaks läbivat vaadet: teadlik panustamine keskkonnasõbralikku mõtteviisi ning lapse terviklikku arengut toetavad väärtused, mida oleme üheskoos sõnastanud ja ellu rakendanud.
Meie väärtused on nähtavad nii rühmaruumide seintel, igapäevastes vestlustes kui ka valikutes, mida teeme õuesõppe, liikumise, keskkonnahoiu ja kogukonnatöö planeerimisel. Need loovad ühise mõtteviisi, mis juhib nii lapsi, õpetajaid kui ka peresid.
Edasi liikudes soovime väärtusarendusega jätkata samal sihipärasel moel: hoida fookust teadlikel valikutel, kaasata lapsi otsustamisse, tugevdada koostööd peredega ning siduda meie igapäevased tegevused veelgi enam kestliku eluviisi ja hooliva suhtumisega üksteisesse ja ümbritsevasse.
Roheline Lipp on märgiks, et oleme õigel teel, kuid tõeline jõud peitub selles, et iga päev on uus võimalus elada oma väärtusi, alates kõige väiksematest sammudest meie lasteaia koduaias ja laste südameis.